MÜÜDUD Polaris “Vesileenu” EST-157 — 5500€

aprill 17th, 2013

Vesi­lee­nu lei­dis endale uued ree­de­rid ning uueks kodu­sa­da­maks saab Nob­less­ner. Eda­sis­test tege­vus­test loe vesileenu.wordpress.com

Kuu­lus Vesi­lee­nu otsib uueks hoo­ajaks endale uut selts­kon­da kel­le­ga koos võis­tel­da — või siis nii­sa­ma merd sõi­ta. Visa nais­kon­na­ga Vesi­lee­nust kir­ju­tas aja­ki­ri Paat suvel 2011, lisaks leiab Õhtu­le­hest: Vesi­lee­nud või mere­ka­rud? ja mõned vas­ted Pola­ris­te-gale­rii otsin­gu­le “vesi­lee­nu”.

Nimi: Vesi­lee­nu
Pur­je­num­ber: EST-157
Ehi­tus­aas­ta: 1991
Val­mis­ta­ja: Tal­lin­na Eks­pe­ri­men­taal­ne Sport­lae­va­de Tehas (VERF)
Kodu­sa­dam: Roo­mas­saa­re (Saa­re­maa)
Pik­kus: 7,62 m   Laius: 2,69 m   Süvis: 1,80 m   Kaal: 1720 kg
GPH väär­tus: 729, 7 (2012)

Varus­tus: Pul­ba kiil, Sil­va navi­gat­sioo­ni­riis­tad, tuu­le­mõõt­ja, logi, kii­ru­se­mõõt­ja. Jahi tekk on remon­di­tud 2011.a, põhi 2012.a. Genua oste­tud 2011 kevad, kor­ra­lik tor­mi­fo­ka. Groot­pu­ri (pur­je­meis­ter Tiit Haag­ma) — kahe reh­vi­ga, ka reh­vi­tult hoiab kuju. Spinnaker.

Hind: 6300€ UUS HIND: 5500€
Levi­ta­miseks sobi­lik kuu­lu­tus (PDF), veetehnika.ee kuu­lu­tus, kipper.ee foo­ru­mis

MVR2012vesileenu4

MÜÜDUD Polaris “Helter Skelter” FIN-8796 — 4700€

märts 20th, 2013

Hel­ter Skel­ter on nüüd tagasi Ees­tis, kod­uks Len­nu­sa­dam ja pur­je­num­ber EST-707

Soo­mes on kenas­ti keva­de algu­seks üks Pola­ris 770 (Hel­ter-Skel­ter FIN-8796) müü­ki tul­nud, hin­na­ga 4700€. Vara­s­ema müü­gi­kuu­lu­tuse juu­rest leiab täp­se­mad and­med tag­la­se ja kel­la­de-vile­de kohta.

Lisaks kom­men­tee­ris Fred­rik, et val­mis­tus­aas­ta on tõe­näo­li­selt 1992, tema ostis sel­le 2003.a Soo­mes esi­m­ese oma­ni­ku käest kes oli alg­se mas­ti John Mast’i oma vas­tu väl­ja jõud­nud vahe­ta­da (pida­vat väga kenas­ti toi­miv mast ole­ma). Aas­ta­te jook­sul on lisa­tud Ray­ma­ri­ne ST40 kaja ja logi, kere vär­vi­tud ja taas­ta­tud, elekt­ri­süs­teem uuen­da­tud. Groot on Doy­le Sail’s Pen­tex-lami­naat, muud pur­jed vanemad.

Olgu mai­ni­tud, et läbi eel­mise suve oli Net­ti­ve­nes pak­ku­misel vaid üks Pola­ris 760 (Puna­ko­ne FIN-11104) ja märk­sa kõr­ge­ma alg­hin­na­ga, ent tema juba val­mis­tub Ees­ti poo­le kolima.

Polaris Grasshopper (Vox) MÜÜDUD

august 10th, 2011

Grass­hop­per on leid­nud endale uue oma­ni­ku, uueks kodu­sa­da­maks Pärnu.

Pola­ris endi­se nime­ga Vox, prae­gu­se nime­ga Grass­hop­per on pan­dud pärast suurt remon­ti müü­ki.

Hind: 7700€ 5200€ 3800€ 3000€.

Jens Kasemetsa Eneli

juuni 24th, 2011

Tekst: And­res Aavik / aja­ki­ri Paat talv 2010
Ene­li aja­veeb: eneli.net

Kui­das Jens Ene­li lei­dis, ei usu üldi­selt kee­gi. Väi­de­ta­valt tegi ta „tööd“, kui veetehnika.ee lehel mil­jo­nik­roo­nis­te ja kal­li­ma­te alus­te vahelt 79 000 kroo­ni maks­va Pola­ri­se lei­dis. Kont­rast tun­dus nii­võrd jabur, et proo­vi­sõit lepi­ti kok­ku juba järg­miseks päe­vaks ning sõi­du­päe­va õhtul oli teh­tud ka otsus oma esi­me­ne pur­je­kas osta. Aas­ta oli 2008. Tõsi, see ei olnud Jen­si elus esi­me­ne kord seda tüü­pi alust näha — 90date aas­ta­tel lõpus käi­di koos onu­ga Piri­tal Pola­ri­se pro­to­tüü­pi uudis­ta­mas ja pea­ae­gu oleks ka kau­baks läi­nud. Oma aja koh­ta oli tege­mist müs­ti­li­selt võim­sa­te joon­te­ga puhast­verd võist­lus­paa­di­ga. Eks tege­li­kult teki­tab Pola­ris veel täna­gi sama emotsiooni.

Ene­li on väga staa­ži­kas ja kire­va aja­loo­ga paat. Algus­aas­ta­tel kuu­lus ta Tal­lin­na Polü­teh­ni­li­se­le Ins­tituu­di­le ning sel­lest ajast pole ka suurt mida­gi tea­da. Järg­mi­ne oma­nik oli Too­mas Soots, kel­le juh­ti­misel tuli paat kaks kor­da Ees­ti meist­riks ava­me­re­pur­je­ta­mises ehk Muhu Väi­na rega­til. Tea­da on veel ka vähe­malt üks hõbe ning üks nel­jas koht. Pea­le seda on Ene­liga lühi­aja­li­selt sõit­nud veel mit­med kap­te­nid, oma­ni­ku kind­la käe puu­du­mise tõt­tu on Jens pida­nud ka kõvas­ti vae­va näge­ma. Paat oli käest ära las­tud ning pärast esi­mest hoo­ae­ga tuli ette võt­ta suu­re­mad reno­vee­ri­mis­tööd. Pal­jud tööd tuli ise ära teha. Aga see pole õnne­lik­ku ree­de­rit kübet­ki mor­jen­da­nud. Pigem on pan­nud paa­ti ja sel­le hool­da­mist aus­ta­ma ning mõistma.

Mis on Ene­li juu­res eri­list? Selle­le on kap­te­nil kohe mitu vas­tust võt­ta. Kõi­ge­pealt kõi­ge lahe­dam mees­kond. See­jä­rel pikk ja kir­ju aja­lu­gu. Tänu Too­mas Soot­si­le teavad paa­ti kõik Ees­ti pur­je­ta­jad ning pal­ju­del on temast ka mõni lugu rää­ki­da. Ja sugu­võ­sa on suur: lõpp­e­nud suvel koha­ti kok­ku sui­sa viit Ene­li pur­je­num­briga pur­je, seda mõne tei­se paa­di peal – tun­ne on nagu võõ­rasemal, kes on oma vana­de pur­je­de­ga tei­sed oma tii­va alla võt­nud. Ene­lil on mui­du­gi oma ise­loom. Paat hak­kab lii­ku­ma ja vesi vili­se­ma juba 4m/s puhu­va tuu­le­ga, sage­li kui sõsar­lae­vad. Neiu on ka pirt­sa­kas ja ras­ke talt­su­ta­da, väga tund­lik trim­mi suh­tes. „Kõi­ge kii­rem vana­de pur­je­de­ga paat“, muhe­leb Jens. Lisaks on ta ter­ve mees­kon­na kahe hoo­aja­ga muu­tu­nud täies­ti eba­usk­likuks. Kui Vana­le ei vala, siis läheb ala­ti mida­gi unt­su. Ja kui juba üks asi läheb, siis läheb ikka tei­ne ka.

Miks siis ikka­gi peaks täie mõis­tu­se­ga ini­me­ne oma­le säära­se pirt­sa­ka, mit­te just esi­me­ses noo­ruses võist­lus­paa­di soe­ta­ma, mis tahab kõvas­ti hoolt ja armas­tust? Ega ei pea­gi, vas­tab Jens. Ega vist ole ju ka täie mõis­tuse juu­res kip­per, kes kl 18:30 alga­vaks võist­luseks on kai peal val­mis juba 16:00 ja ei suu­da star­ti ära ooda­ta. Eks ta oma­moo­di tõsi ole, ole­me kõik ühte­moo­di kai peal reas.

Priit Põldma Leila

juuni 24th, 2011

Tekst: Pee­ter Bõst­rov / aja­ki­ri Paat talv 2010

Kui Priit Põld­ma oli mõned aas­tad merel huvi­sõi­te tei­nud, muu­hul­gas jaht Lin­da­ga Got­lan­dil ja Chris­tiansø saa­rel käi­nud ning Väiname­rel sei­la­nud, oli käsi mere­le antud ja alga­sid oma jahi otsin­gud. 1998 sai­gi Priit mõned aas­tad Ridas Jahts hoo­vil seis­nud Pola­ris-tüü­pi kere oma­nikuks, val­mis­ta­mis­aas­ta 1991, toot­mis­num­ber 16. Leht­kii­lu ja kere­ku­ju jär­gi on see Pola­ri­se nn modi­fit­see­ri­tud variant. Miks lan­ges valik just Pola­ri­se­le, pole­gi lõpuni sel­ge, aga tagant­jä­re­le osu­tus otsus õigeks: vee­rand­ton­ni­se ülal­pi­da­mi­ne on võr­rel­des suu­re­ma­te jahti­de­ga tun­du­valt soodsam.

Koos­töös fir­ma­ga Ridas Jahts komp­lek­tee­ri­ti mast, tag­las ja muu vaja­mi­nev. Lei­laks ris­ti­tud alus las­ti vet­te 20. juu­lil 1998 ja tea­daole­valt onLei­la üks vähe­seid võist­lus­jah­te Pola­ris­te seas, kes on vet­te­lask­mi­sest pea­le ühe ja sama oma­ni­ku käes olnud. Esial­gu sõi­de­ti rahu­li­ke ilma­de­ga Tal­lin­na lahel ja käi­di Nais­saa­rel. Nagu süües kas­vab isu, nii tär­kab ka merel sõi­tes soov nihu­ta­da sil­ma­piir üha kau­ge­ma­le. See­tõt­tu võt­tis Lei­la juba aas­tal 1999 ette Muhu Väi­na rega­ti. Esi­me­sel kor­ral auhin­na­kohta­de kon­ku­rent­sis osa­le­mist ei ooda­tud­ki. Ees­mär­giks sea­ti, et jaht ja mees­kond ter­veks jääk­sid ning et pea­le etap­pi vähe­malt bän­di esi­ne­miseks sada­mas­se jõu­taks. Need ees­mär­gid ka täi­de­ti. Lei­la esi­me­sest Muhu Väi­na rega­tist on kap­te­nil mee­les ka õnne­lik õnne­tus, Lei­lal puru­nes Pär­nu –Kih­nu eta­pil tuge­vas tuu­les vöörstaa­gi vöö­ri­kin­ni­tus. Mas­ti mur­du­mist takis­tas vöörikantslisse

kin­ni­ta­tud gen­na­ke­ri­vall, nimelt sõi­tis Lei­la esi­me­sed aas­tad gen­na­keriga, mis oli Priidu sõnul vee­rand­ton­ni­se Pola­ri­se jaoks üks iga­ves­ti kap­riis­ne puri. Pol­nud­ki siis muud, tagasi Pär­nus­se keevitama.

Roo­mas­saa­rest ala­nud 2004. aas­ta Muhu Väi­na rega­tilt mee­nub Prii­du­le, et esi­me­sel eta­pil käi­sid pal­jud jahid Alli­ra­hu mada­li­ku ümb­ru­ses kii­lu­ga kivi­del. Sõi­de­ti siis üks­kord hil­jem kõva ilma­ga Roo­mas­saa­rest Tal­lin­na, Alli­ra­hust loo­de poolt möö­da. Vae­valt jõu­dis Priit suvi­seid Muhu Väi­na int­si­den­te mee­nu­ta­da, kui mada­laks läks ja bul­ba oht­li­ku koli­na saa­tel möö­da kive käis. Jõu­ti veel pur­je jär­gi las­ta ja kap­ten asus kurs­si kont­rol­li­ma. Navi­gat­sioo­ni­vi­ga oli vae­valt paar meet­rit ja pöör­de­märk oli GPS-is kari­le lii­ga lähe­da­le pandud.

Esi­mes­tel aas­ta­tel sõi­tis Lei­la soo­di­mees Hei­ki Jüri­lo­ga, 2003. aas­ta­st tänase­ni on trim­meriks Jaan Laasa­lu. Tõsi­asi on, et võist­lus­jaht kulub huvi­pur­je­ka­test mit­meid kor­di kii­re­mi­ni ning paran­dusi ja täius­ta­mis­töid on Lei­lal teh­tud kogu aeg. Koge­mus­te suu­re­ne­des uuen­da­ti ja trim­mi­ti tag­last – esialg­se gen­na­ke­ri asen­das spin­na­ker, tõsi­se hüp­pe kii­ru­ses andis mas­ti vahe­tus 2009. aastal.

Priidu arva­tes on Pola­ris­te ja vee­rand­ton­nis­te võist­lus­klas­si juu­res eri­ti tore kap­te­ni­te ja mees­kon­da­de sõb­ra­lik, oma­va­hel tihe­dalt suht­lev selts­kond. Ehk­ki võist­luses köe­tak­se sage­li kired kuu­maks, jät­kub hil­jem kai peal ikka sõb­ra­lik­ke sõnu ning ühist aru­te­lu jaht­klu­bi baa­ris pika laua taga.

Prii­tu näeb tih­ti Kale­vi Jaht­klu­bis Lei­la kal­lal toi­me­ta­mas. Ja tal on põh­just oma sala­pä­rast muiet hoi­da ka – Lei­la on prae­gu vee­rand­ton­nis­te ehk siis ORC VI võist­lus­gru­pis üheks nobe­da­maks alu­seks trim­mi­tud-sõi­de­tud jaht. Lei­la meda­li­vär­vi­des tule­mu­sed anna­vad uhku­seks ka põhjust:

  • Ava­me­re Ees­ti Kari­ka­võist­lused 2009 – III koht.
  • Ava­me­re Ees­ti Kari­ka­võist­lused 2010 – II koht.
  • Kale­vi Jaht­klu­bi Del­fi 2010 kol­ma­päe­va­re­gat­ti­de koond­ar­ves­tus – II koht.
  • Tal­lin­na Meist­ri­võist­lused 2010 — II koht.
  • Kale­vi Jahk­lu­bi kol­ma­päe­va­re­gat­ti­de arves­tuses on saa­vu­ta­tud mit­meid I, II ja III auhin­na­li­si kohti.

Eesti päritolu võistluspurjekas: Polariste teine tulemine

juuni 24th, 2011

Aja­kir­ja Paat 2010 sügis­numb­ris ilmus artik­kel Pola­ri­se kui jahi koh­ta, ning lisaks per­soo­ni­lood osa­de jahti­de ja nen­de kap­te­ni­te koh­ta. Paa­di lah­kel loal aval­da­me need artik­lid ka siin järgemööda.


Pola­ri­se tei­ne tulemine

Tekst And­res Aavik

Jahi­oma­nik ole­mi­ne, ava­me­re­re­gat­ti­del osa­le­mi­ne ning pii­ra­ma­tu pur­je­ta­mis­rõõm pole sugu­gi ainult mul­ti­mil­jo­nä­ri­de­le kät­te­saa­dav lõbu, tões­tab vars­ti 30-aas­ta­seks saav jahi­klass, kodu­maist päritolu „vee­rand­ton­ni­ne” Polaris.

Aas­tal 2008 hää­le­ta­si­me koos elu­kaas­la­se­ga Haap­sa­lus elu esi­me­se­le rega­ti­le kaas­rei­si­ja­teks. Seal nägi­me esi­mest kor­da pur­je­ta­mas ka paa­ti, mida kut­su­ti Pola­ri­seks. Sõit oli pikk ja lah­ket küü­ti pak­ku­nud pur­je­ta­jad jõud­sid Pola­ris­test põh­ja­li­kult paja­ta­da. „Kaks pan­ge vett kal­lu­ta­ja­te­le ja üks pang roo­li­me­he­le igalt lai­nelt“, muiga­sid koge­nud võist­lus­pur­je­ta­jad. Vene asi, ajast ja arust, lii­ga pöö­ra­ne racer, mõt­lesin ise. Aga mida­gi jäi hin­ge krii­pi­ma. Graat­si­li­sed sport­li­kud joo­ned ja usku­ma­tu ker­gus, mil­le­ga ta lai­ne­tel liug­les. Seit­se kuud hil­jem oli­me sõb­ra­ga kahe­pea­le Pola­ri­se oma­ni­kud. Algas üks vah­va­maid perioo­de meie elus. Ja see kestab!

Kui esi­me­ne pro­to­tüüp nime­ga „Pola­ris“ 1984. aas­tal ilma­val­gust nägi, ei osa­nud ehk kee­gi arva­ta, et see paa­di­tüüp ka 26 aas­tat hil­jem ava­me­re­pur­je­ta­mise Ees­ti meist­ri­tiit­li nap­sa­ta võib. Ilma­val­gust, kus­juu­res, nägi Pola­ris esma­kord­selt Ees­tis, eri­ne­va­tel and­me­tel on neid too­de­tud kok­ku ligi 400. Pea­mi­selt eks­por­di­ks, kuid juba on esi­me­ne paat ka Soo­mest tagasi oste­tud ja peat­selt Ees­ti lipu all sei­la­mas. Soo­mes ja Lätis on Pola­ri­si veel mit­meid müügis.

Täna on Pola­ris­tel pur­je­spor­dis endi­selt täh­tis roll. Ja mit­te ainult pur­je­spor­dis vaid ka pur­je­ta­mise eden­da­mises üle­üldi­selt. 100 000 Ees­ti kroo­ni eest on soo­vi­jal või­ma­lik soe­ta­da pur­je­jaht, mis sobib nii võist­le­miseks kui ka õppi­miseks. Ja miks mit­te võis­tel­des õppi­miseks? Täna, kõi­gest kaks hoo­ae­ga pea­le Pola­ri­se soe­ta­mist, või­me paa­ri­me­he­ga jul­gelt väi­ta, et teame pur­je­ta­mi­sest ja jahi hool­da­mi­sest nii mõn­da­gi. Kind­las­ti mit­te võrd­väär­selt mees­te­ga, kes juba koo­li­ee­li­kust saa­ti merd sõit­nud, kuid meie õppi­mis­kõ­ver on kind­las­ti olnud väga järsk ning alus­ta­tud prak­ti­li­selt nullist.

Täna sei­lab Ees­ti vetel 22 Pola­ris tüü­pi jah­ti, mil­le­st 16 on hoo­ajal 2010 ka eri­ne­va­te võist­lus­te star­dis näh­tud. Arves­ta­des paat­kon­naks 4–7 mees­kon­na­lii­get, on meil see­ga ligi­kau­du 120 Pola­ri­sel pur­je­ta­jat. Tek­ki­nud on oma­va­hel tihe­das­ti suht­lev selts­kond, kes nii üks­teist kui ka uusi tuli­ja­id iga­ti toe­ta­vad. Nõu ja jõu­ga. Ala­ti on kee­gi, kel sar­na­ne prob­leem või mure enne ette tul­nud. Meil on aktiiv­ne mai­li­list ning pea­le igat võist­lust on kõik „väi­ke­paat­ni­kud“ ala­ti ühe laua taga. Sää­rast üht­sust ei ole ühes­ki tei­ses võist­lus­gru­pis või klas­sis: jaht­klu­bis tõs­te­tak­se kõik vabad lauad ala­ti ühte rit­ta kokku.

Paa­dist. Pola­ris on konst­ruee­ri­tud IOR 1/4‑ton reeg­li jär­gi, mis omal ajal võist­lus­paa­ti­de disai­nis suurt rol­li män­gis. Sel­lest tule­ne­valt on ta ise­loo­mu­li­kult üma­ra kere­ku­ju­ga ning pikalt vee koha­le ula­tu­va aht­riga, mis sei­la­tes vee­lii­ni pikendab. Pik­kust on paa­dil napid 7,6 meet­rit. Süvis 1,5–1,8 meet­rit teeb ligi­pää­se­ta­vaks kõik pea­mised väi­ke­sa­da­mad. Et tege­mist on ikka­gi puhast­verd võist­lus­paa­di­ga, on trim­mi­või­ma­lu­si roh­kem, kui silm sele­tab. Tei­si­sõ­nu on mees­kon­na kasu­tuses üle 20 eri­ne­va otsa, mille­le kõi­gi­le Pola­ris äär­mi­selt rei­palt rea­gee­rib. Nen­des orien­tee­ru­mi­ne võib aga pal­ju­de mees­kon­da­de jaoks algu­ses paras väl­ja­kut­se olla. Poo­li neist pal­ju­des teis­tes paa­ti­des pole­gi, kuid nen­de­ga võib nii ära har­ju­da, et hil­jem enam ilma ei oskagi.

Tege­li­kult on kõik Pola­ri­sed eri­ne­vad. Olgu siis tag­las­tuse, teki, kii­lu või roo­li­lehe poo­lest. Käi­tu­vad nad aga kau­nis sar­na­selt. Kuni aas­ta­ni 1992 too­de­tud kere­del on sis­se­plas­ti­tud tugev­dusi natu­ke vähem ja maga­mis­koid on pui­du­st. 1992. aas­tal ja hil­jem too­de­tud mude­li­tel on pea vöö­rist aht­ri­ni ula­tu­vad koid kere kül­ge plas­ti­tud, need toi­mivad ka tugev­dus­te­na ja tee­vad paa­di märk­sa jäi­ge­maks. Samu­ti on kok­pit ehk pur­je­ta­ja­te pea­mi­ne töö­ala, opti­mee­ri­tud kree­nis ole­mise­le ning ka ruu­mi on märk­sa roh­kem. Seni­tead­ma­ta põh­jus­tel on „uuema tüü­bi“ Pola­ris­tel ka rool vei­di tund­li­kum ning mee­nu­tab oma käi­tu­mi­selt pigem svert­paa­ti kui kiil­jah­ti. Merel on aga nii uuemad kui vanemad Pola­ri­sed kõik võrd­sed. Pal­ju­del paa­ti­del on stan­dard­ne leht­kiil asen­da­tud modern­se­ma bulb-kii­lu­ga, mis parandab püs­tu­vust ja mere­kind­lust. Pal­ju­del on uue pro­fii­liga roo­li­le­hed, mis taga­vad pare­ma kont­rol­li suu­re lai­ne­ga. Suu­re­mal osal Pola­ris­test puu­dub iga­su­gu­ne sisus­tus, sõna „askeet­lik” on siin­ko­hal mee­li­tus. Tava­li­selt on ain­sa muga­vu­se­na ole­mas mad­rat­sid. Mis­ki mui­du­gi ei takis­ta oma­ni­kul pai­gal­da­mast tava­pä­ra­seid muga­vu­si nagu pliit, käim­la ja kraa­ni­kauss. Aga reaal­selt puu­dub sel­leks kõi­geks vaja­dus – Ees­ti on väi­ke ja tava­li­selt jõuab piru­ka ning või­leiva toel enne järg­mis­se sada­ma­kõrt­si, kui supi­keet­mi­ne häda­va­ja­likuks muu­tub. Tua­lettruu­mi ase­mel on Pola­ris­tel pang ja seni pole veel kuul­da olnud, et ka pirt­sa­ka­mad daamid sel­le üle kurt­nud oleks.

Vih­je, miks Pola­ris­tel muga­vus­te­le pal­ju mõel­dud pole, anna­vad tema sõi­du­oma­du­sed. Muga­vu­sed kaa­lu­vad. Sport­jahi kaal on ala­ti olu­li­ne, kuid ker­ge Pola­ri­se pari­mad kül­jed tule­vad väl­ja vaik­ses tuu­les. 1–4m/s on maa­gi­li­ne tuu­le­va­he­mik, kus võib möö­da sõi­ta ka märk­sa suu­re­ma­test ja muu­des tin­gi­mus­tes kii­re­ma­test alus­test. Suu­rim sõi­du­rõõm on 5–7m/s tuu­le­ga, kus Pola­ris just­kui tuu­le alla võtaks. Ta sõi­dab krüs­sus tera­valt tuul­de ning on alla­tuu­les krap­sa­kas. Ala­tes 8m/s on juba või­ma­lik üksi­ku­tel suu­re­ma­tel lai­ne­tel alla­tuu­les glis­see­ri­da. See nõuab aga väga oskus­lik­ku roo­li­me­he­tööd ning spin­na­ke­ri­soo­di käsit­le­mist. Ala­tes 10m/s on tuul juba natu­ke tuge­vam kui väi­ke­se­le sport­paa­di­le vaja ning väh­ese sõi­du­ko­ge­mu­se­ga võib jää­da­gi kor­da­möö­da vasaku ja pare­ma par­da­ga broachima (ehk eda­si­lii­ku­mise ase­mel tuu­le mõjul vet­te küli­li lüka­tud saa­da). Kui aga paa­di üle kont­rol­li suu­dad säi­li­ta­da, on adre­na­lii­ni roh­kem kui küll. Kui­das ka pur­je­sid ei sätiks, paat liht­salt läheb. Kii­ren­dus toi­mub pea het­ke­li­selt. Tun­ne on iga­külg­selt võr­rel­dav kaas­aeg­se­te ult­ra­mo­dern­se­te sport­paa­ti­de­ga. Mis mui­du­gi on hoo­pis tei­ses hinnaklassis.

Juba teist aas­tat kor­ral­da­tak­se Ees­tis võist­lusi, mis mõel­dud ees­kätt Pola­ris­te­le, kuid on ava­tud ka teis­te­le sar­nas­te oma­dus­te­ga pur­je­jahti­de­le. Amet­li­kest pal­li­ar­ves­tu­se­ga (s.o. võist­lus­koe­fit­sient, mil­le saa­miseks paa­di ja pur­je­de iga viim­ne­gi mõõt piin­li­ku täp­su­se­ga üle kont­rol­li­tak­se) võist­lus­test on toi­mu­nud Vee­rand­ton­nis­te Kari­kas, kus juba kaks aas­tat jär­jest on sel­gi­ta­tud pari­mad lühi­ra­jal. Ise­keskis on kor­ral­da­tud ka mit­meid mit­te­amet­lik­ke pal­li­ar­ves­tuse­ta võist­lusi. Nii lühi­ra­jal kui ka spon­taan­selt vali­tud mär­ki­de vahel Tal­lin­na lahel. Lühi­ra­ja­sõi­dus on aga Pola­ri­sed kõi­ge võrd­se­mad ning kii­rei­ma­tel ja koge­nui­ma­tel on ras­kem pikalt eest ära „uju­da“. See­tõt­tu on just see kõi­ge huvi­ta­vam ja pin­ge­li­sem võist­lus­vorm. Olu­li­ne on sõi­ta puhtas, sega­ma­ta tuu­les, mit­te olla sun­ni­tud reeg­li­te­ko­ha­selt kon­ku­ren­ti­de­le teed and­ma ning mit­te eksi­da manööv­ri­te­ga. Vaid aas­ta­te­pik­ku­se koge­mu­se­ga tulev peentrimm ei ole kind­las­ti täht­saim. Kõi­ge vah­vam on aga see, et nii võib ühe mär­gi ümber koba­ras olla kahek­sa ühe­su­gust paat – sagi­mist kui pal­ju. Mui­du­gi on Pola­ri­sel huvi­tav sõi­ta ka pike­maid võist­lus­sõi­te, kuna pea ala­ti on kus­kil lähe­dal tei­ne sama tüü­pi paat, mil­le­ga mõõ­tu võtta.

Esi­me­ne samm oma paa­di ost­mis­e­ni on ala­ti väga valu­li­ne. Hind, varus­tus, mere­kind­lus, käi­gu­oma­du­sed – neid kõi­ki on väga ras­ke oma­va­hel kok­ku sobi­ta­da. Meie pea­miseks kri­tee­riu­miuks oli lei­da mõis­tus­pä­ra­ses­se hin­na­klas­si kuu­luv paat, mil­lel pur­je­ta­ma õppi­da. Tagant­jär­gi ja märk­sa koge­ne­nu­ma­na ei oskaks ka nüüd pare­mat vali­kut teha, kui endi­selt Pola­ris. Pea­le­gi, Ees­ti asi ja osa meie pur­je­ta­mis­aja­loost. Konk­reet­seid Pola­ris-klas­si paa­te tut­vus­ta­me lähe­malt järg­ne­va­tes aja­kir­ja Paat osades.

M: Polaris — Rootsis

juuni 12th, 2011

Vahel­duse­na on üks Pola­ris ka Root­sis müü­gi­le tul­nud. Z80 nime all.

Link siin: BLOCKET

Hind on krõ­be, kuid kir­ju­ta­tak­se, et sel­le eest saab pal­ju kor­ra­lik­ke pur­jeid ja et LYSi pall olla väga sood­ne — 1.12. Ees­ti­maal oli säära­se paa­di pall enne­muis­te 1.08. Niiet ju siis on nobe paat 🙂

Müüa Conrad 25R Terje

juuni 4th, 2011

Pär­nus müüak­se vee­rand­ton­nist jah­ti Con­rad 25R, nime­ga Ter­je. Lis­a­in­fot jahi koh­ta saab nen­de kodukalt:

http://web.zone.ee/kjanno8/proov3/andmed.htm

Hin­naks küsi­tak­se 7000€

Kon­takt: 5160377

Müüa Polaris MECHTA | MÜÜDUD

veebruar 27th, 2011

Uuen­da­tud 04.03.2011 — MÜÜDUD

Soo­mes on jäl­le uus Pola­ris müü­ki tul­nud. Mechtat on kruisi­miseks vei­di kohal­da­tud ning inter­jöö­rist võib lei­da sui­sa elu­suu­ru­se kraa­ni­kau­si, mis ei teeks häbi ka väik­se­ma­le toitlustusasutusele.

Hind: 3950€

Link: http://www.nettivene.com/purjevene/polaris/405166

Müüa Polaris “Mullewupp” GER-5063 — 26000EUR

detsember 31st, 2010

Sak­sa­maal on veel üks Pola­ris (seal tun­tud ka kui “Baron 76”) müü­ki tul­nud, see­kord oma­pä­ra­se nime­ga “Mul­lewupp” (GER-5063).

Hind on üks­ja­gu soo­la­ne, aga pilti­de jär­gi tun­dub väga heas kor­ras ole­vat. Oma­ni­ku käest saab otse küsi­da lis­a­in­fot ja pil­te: info@gaastra-sails.de

http://www.boatshop24.com/de/segelboote/refit-2009-baron-76-polaris1-4-to-2740121