Tekst: Peeter Bõstrov / ajakiri Paat kevad 2012
„Gemma”
Mait Nigul ja Margus Tammoja on koos purjelauda sõitnud juba pikka aega. Millalgi hakkasid sõbrad vahelduseks rahulikumat alust otsima, millega saaks sõita ka alla 8 m/s puhuva tuulega. Margus rääkis jahiostu plaanidest juhuslikult ka Gea Prometile ning nii see läkski. Otsus Polaris-tüüpi jahi kasuks langetati tänu toimivale ja ühtsele kogukonnale ja mõistlikule hinnale. 2010. aasta kevadel soetatigi Michael Klausilt Pärnu Jahtklubist sobiv alus. 1990. aastal valminud purjekas oli vaid paar hooaega sõitnud ning peale seda angaaris paksu metallitolmu all seistes merele pääsu igatsenud.
Nimeta ja numbrita jaht otsustati ristida „Gemmaks“, nagu Põhjakrooni tähtkuju heledaim täht, kuigi seekord koostati nimi hoopis omanike nimetähtedest. Ristimistseremoonial lõi Gea õrn naisekäsi šampusepudeliga ahterstaagi roostevabast metallist kerekinnitusele mõlgi sisse. Loodetavasti hoiab „Vana“ jahti tulevikus hellemalt. 2010. aasta kevadel sai „Gemma“ purjenumbriks EST-637. Jaht oli küll originaalkiilust mastitopini täiesti komplektne, aga osadeks lahti võetud. Kaasa anti lahkelt jahi originaaljoonised, kuid laeva kokkupanek valmistas värsketele omanikele parasjagu peavalu. Eks targematelt saadi abi ka. Pikalt seisnud plokid-pelid-siinid vuntsiti uuesti töökorda, vahetati otsad ja häälestati elektroonikat. Veealune osa sai enne vette laskmist hoolega puhastatud, krunditud ja värvitud; tekk ja pardad olid aga niivõrd heas korras, et vajasid ainult pesemist. Omanikud märgivad muigelsui, et jahil on alles vaid üks tehase originaalots, mis spinnakerpoomi allatõmbe austavat ülesannet täidab. Esimesel hooajal hoiti jahti TOP‑i sadamas ning käidi Tallinna lahel proovimas ja trimmimas. Kaasa sõideti mõnelgi võistlusel, sealjuures edukalt ka veerandtonniste lühirajavõistlusel ehk Kuldse Sangpommi regatil ja Prangli regatil. Kuna võistluskogemusi oli vähe, siis käidi „Merihundi“ võistkonnas kätt proovimas ja harjutamas.
2011. aasta võistlushooajaks koliti Kalevi Jahtklubi sadamasse teiste veerandtonniste sekka, saadi ORC mõõdukiri, mis annab „Gemma“ GPH-ks 730,3. Osa võeti enamustest KJK regattidest ning Muhu Väinast. Meeskonda lisandusid Mari Koger ja Illimar Truverk. Roolipinni hoidis hooaja esimesel poolel Juhan Idanurm.
Vahvatest juhtumistest merel pajatab Margus suvepäevast, kus Aegna all laevatee serval seilates äkki punane kiirkatamaraan justkui teadlikult suuna „Gemma“ peale võttis ja muudkui lähenes. Kas oli tegemist juhuse või „Vana“ vingerpussiga, seda teada ei saagi, igatahes tundus täiskiirusel sõitev laev „Gemmast“ napi veerandi kaabeltau kauguselt mööduvat. Polnudki muud teha, kui jaht vööriga vastu lainet keerata. Järgnev tekitas ameerika mägedel üles-alla sõitmise tunde küll, aga ei rohkemat.
„Gemma“ algava hooaja plaanidest rääkides on meeskond muheledes napisõnaline. Kuigi võistleval jahil on uuendamist ja parandamist vajavate osade loetelu pikk, seisab nimekirja alguses pea alati halastamatult uute purjede küsimus. Vahetamist vajab pea terve purjering, esimese hooga groot ning siis riburada pidi eespurjed. Selle kallal töö käib ja loodetavasti näeme „Gemmat“ hooaja avavõistlusel stardiliinil juba uute purjedega. Headele konkurentidele ORC neljandast grupist soovivad Gea, Margus ja Mait aga mõnusat tuult ning lisavad, et küllap märgis näeme.
„Loviise”
„Loviise“ alustas teekonda Pärnust Tallinnasse 2009. aasta septembris. Ostutehing oli teoks saanud nädal varem ja uuteks omanikeks Martin Rääk, Kristo Kask ja Eiko Ojala. Martin ja Kristo olid Pärnus mõned aastad minitonnik „Tea” meeskonnas sõitnud. Et meeste põhitegevus oli Tallinnas, aga merepisik küljes, oli müügis oleva veerandtonnise „Loviise“ otsa komistamine asjaolude õnnelik kokkusattumine. Eiko käis „Loviise” endise omaniku Teeduga proovisõidul ja otsus jaht soetada sai kindel. Kas jaht osta üksinda või kellegagi koos, Eiko veel ei teadnud. Mõni kuu hiljem selgusid ka Martini ja Kristo plaanid ning ühine tehing tehti teoks.
„Loviise“ (alguselt „Lilian“) ajalugu on põhjalikumalt kirjeldatud jahi koduleheküljel http://loviiseyacht.wordpress.com ning ühe rariteetse artefaktina on Martini käes laenuks ka jahi esimeste omanike poolt detailselt täidetud logiraamat. 1995. aastal valminud Polaris „Loviise“ oli ostuhetkel heas korras, kuid ainsana teadaolevatest Polaristest lühema tekipealse mastiga ja nuditud kiiluga. Et eelnevatel hooaegadel jahil purjenumbriga EST-194 ORC mõõdukirja polnud, siis saadi LYS 1,02. 2011. aastal sai jaht uue masti, lehtkiilu originaalpikkus taastati ning tehti tekipealseid parendustöid.
Kapteniks on Martin, kellel meresõidukogemust teistest grammi võrra enam ning meeskonda kuulub lisaks Kristole ja Eikole veel ka Kevin Villem. Algul keskenduti rohkem huvipurjetamisele, kuid ka regattidest võeti osa. Pikemateks meresõitudeks on siiani Muhu Väin, Rannarootsi regatt ning mõnusad huvisõidud Kaberneeme ja teistesse Eesti sadamatesse. Martin pajatab, kuidas ühe esimese retke ajal sai „Loviisega“ tugeva tuulega Virtsu jahisadamasse sisse sõidetud. Kuna tuul oli merelt ja sissesõit teadaolevalt kitsuke, pidi mootoriga täie hooga minema, et jaht tuulega madalikule ei triiviks. 180-kraadine kannakas täishooga tuli suisa elegantselt välja ja justkui roolimehelt küsimata, võttis „Loviise“ talle mõeldud koha kai ääres kahe jahi vahel sisse. Sellest ajast usub Martin „Loviise“ tarkust ja oskust ootamatute olukordadega toime tulla. Muuhulgas on „Loviise” pardal filmitud muusikavideo Mari Kalkuni laulule „Hommikuvalge“.
Jahi kodusadamaks on Noblessner, mida „Loviise“ meeskond ka kiidab nii talvehoiustamise kui ka hooldustööde osas. Küll teeb muret aga laine, mis sadama akvatooriumisse korralikult sisse lööb ja jahti kinnitamisel erilist hoolsust nõuab.
Küsin, kas tuleval hooajal „Loviiset“ ka kolmapäevakute stardisaginas kohata saab. Vastuseks vaatab Kristo mõtlikult justkui sinetavate kauguste poole ning arvab, et küllap vist, aga rohkem meeltmööda on „Loviise“ meeskonnale siiski pikemad avameresõidud. Ning et vahva oleks koos teistega ka mõni pikem eskaadrisõit ette võtta. Veerandtonniste laevastikule ja purjetajate kogukonnale tervikuna soovib aga „Loviise“ meeskond ühtlast tuult purjedesse ja jahi esimese omaniku mõttetera tsiteerides „kasvõi 1 sentimeeter vett kiilu alla – aga, et oleks kogu aeg!“.