Tekst: Peeter Bõstrov / ajakiri Paat sügis 2011
Jaht „Edasi“ kapten Koit Pauts’i juhtimisel on praegu Polariste laevastiku vaieldamatult kõige kiirem alus. Sedavõrd, et pikemate distantsiga võistlustel saavad enamus jahte lugeda regati õnnestunuks, kui nad võistluse vältel „Edasi“ spinnakeri värve suudavad eristada.
Küsin siis ettevaatlikult, et kas kiiruse põhjus võib-olla eriti innovatiivsete lahenduste kasutamine jahi ehituses või koguni on kaptenil koguni salalepe Vana endaga. Ei midagi üleloomulikku, vastab Koit muheledes. Nojah, eks igal kaptenil on omad saladused…..
Purjenumbri EST ‑11 all sõitev Haapsalu jaht „Edasi“ on aastal 1985 valminud teise Polarisena ning kannab siiani algupärast nime. Algselt Haapsalus Lääne Kalurile kuulunud jaht osteti meeskonna peale ära esimese kapteni Tõnis Telleri eestvedamisel. Nagu ikka, sõideti ja võisteldi esimestel aastatel koduvõistlustel ning esimesel suuremal regatil nagu Muhu Väin osaleti 1996.
Jahti on parandatud ja täiustatud ka ning mitte vähe. Peale teist Väina tehti esimene uuendusring, vahetati lehtkiil bulba vastu ning soetati uus purjering. Kere ja teki kinnitus tugevdati liimliitega ning algupärast suhteliselt pehmet keret jäigastati põhjalikult. Purjedest on hetkel kasutusel teine ring grooti ja kolmas ring genuat.
Meeskonda kuuluvad Sulev Oolup, Jüri Raagmaa, Garry Vasser ja Aso Koris. Algusest peale „Edasi“ roolipinni hoidnud Koit Pauts hakkas seitse aastat tagasi ka kapteni vastutusrikas koormat kandma. Minu küsimuse peale, et kas võistluse ajal meeskonnaga ka strateegiat arutatakse vastab Koit, et eks arutelu käib ikka, kõik kogenud sõitjad, kuid kiired otsused jäävad ikka rohkem roolimehe kanda.
Trenni väga plaanipäraselt „Edasi“ meeskond ei tee, hooaeg algab juuni alguses Haapsalus lühirajavõistlusega ning eks seal see talveuni välja tuulutatakse. Suve jooksul proovitakse jõudu – , aega- ja võimalust mööda ikka kõikidel suurematel võistlusel osaleda. Eks ka meeskonna pikaajaline ja sujuv koostöö on võistlustel on edu taganud.
Karvasematest juhtumistest merel meenutab Koit masti murdumist 2009 aastal peale Watergate regati starti kui purunes sisemine vant. Et tuul tagalast räsib, on merel enam-vähem tavaline. Nii läks õnneks Suursadama – Orissaare etapil, kus spinniotsal mõõdukas tuul korraga puhanguti kuni 20–30 m/s tõusis. Õnnekombel jõuti spinnaker õigeaegselt maha korjata ning jaht terveks jätta.
Võistlushoos sõidetakse sageli riski piiril ja vahel veidi kaugemagi. Nii mindi madala veetasemega 2010 Kessu regati ajal Pinukse poolssaare juurest parajat tuult võtma ja krõbiseti kiiluga üle kruusakünka. Aga peale kriimude midagi hullemat ei juhtunud ning risk oli karikat väärt – võit tuli koju.
Regattidel on saavutatud nii palju poodiumikohti, et Koit esimese hooga neid üles lugeda ei mäletagi. Ehk siis nagu võistluspurjetajad naeravad, et auhinnakapil ei lähe uksed kinni. Märkimist väärivad neist ehk järgmised: „Edasi“ on 6 kordne Muhu Väina võitja, 4 korda on võidetud Watergate regatt ning 2 kordne Eesti Avamere karikasarja võitja.
Küsin, et kas „Edasi“ plaanib ka 2012 Helisingis ORC MM-il osaleda.
Noh, nii 50–50% tõenäosusega, muigab kapten.
Esitan lõpetuseks küsimuse, et mis siis veerandise jahi küljes hoiab (Koit on sõitnud ka X‑34‑l võidukalt nii Baltic Offshore Week regatil ja Baltic Open Regatta’l) ja mida häädele konkurentidele öelda-soovida.
Veerandtonnise Polarise peal hoiab Koitu hea ja mõnus meeskonnatunne ning kambavaim. Ning konkurentidele soovib Koit Pauts naeratades ikka head pärituult purjedesse…