Gemma ja Loviise

Tekst: Pee­ter Bõst­rov / aja­ki­ri Paat kevad 2012

Gemma”

Mait Nigul ja Mar­gus Tam­mo­ja on koos pur­je­lau­da sõit­nud juba pik­ka aega. Mil­lal­gi hak­ka­sid sõb­rad vahel­duseks rahu­li­ku­mat alust otsi­ma, mil­le­ga saaks sõi­ta ka alla 8 m/s puhu­va tuu­le­ga. Mar­gus rää­kis jahiostu plaa­ni­dest juhus­li­kult ka Gea Pro­me­ti­le ning nii see läks­ki. Otsus Pola­ris-tüü­pi jahi kas­uks lan­ge­ta­ti tänu toi­mi­va­le ja üht­se­le kogu­kon­na­le ja mõist­li­ku­le hin­na­le. 2010. aas­ta keva­del soe­ta­ti­gi Mic­hael Klau­silt Pär­nu Jaht­klu­bist sobiv alus. 1990. aas­tal val­mi­nud pur­je­kas oli vaid paar hoo­ae­ga sõit­nud ning pea­le seda angaaris pak­su metal­li­tol­mu all seis­tes mere­le pää­su igat­se­nud.

Nime­ta ja numb­ri­ta jaht otsusta­ti ris­ti­da „Gem­maks“, nagu Põh­jak­roo­ni täht­ku­ju hele­daim täht, kui­gi see­kord koosta­ti nimi hoo­pis oma­ni­ke nime­täh­te­dest. Ris­ti­mis­tse­re­moo­nial lõi Gea õrn nai­se­kä­si šam­pu­se­pu­de­liga ahterstaa­gi roos­te­va­bast metal­list kere­kin­ni­tu­se­le mõl­gi sis­se. Loo­de­ta­vas­ti hoiab „Vana“ jah­ti tule­vi­kus hel­le­malt. 2010. aas­ta keva­del sai „Gem­ma“ pur­je­numb­riks EST-637. Jaht oli küll ori­gi­naal­kii­lust mas­ti­to­pi­ni täies­ti komp­lekt­ne, aga osa­deks lah­ti võe­tud. Kaa­sa anti lah­kelt jahi ori­gi­naal­joo­ni­sed, kuid lae­va kok­ku­pa­nek val­mis­tas värs­ke­te­le oma­ni­ke­le paras­ja­gu pea­va­lu. Eks tar­ge­ma­telt saa­di abi ka. Pikalt seis­nud plo­kid-pelid-sii­nid vunt­si­ti uues­ti töö­kor­da, vahe­ta­ti otsad ja hää­lesta­ti elekt­roo­ni­kat. Vee­alu­ne osa sai enne vet­te lask­mist hoo­le­ga puhas­ta­tud, krun­di­tud ja vär­vi­tud; tekk ja par­dad olid aga nii­võrd heas kor­ras, et vaja­sid ainult pese­mist. Oma­ni­kud mär­givad mui­gel­sui, et jahil on alles vaid üks teha­se ori­gi­naa­lots, mis spin­na­ker­poo­mi alla­tõm­be aus­ta­vat üles­an­net täi­dab. Esi­me­sel hoo­ajal hoi­ti jah­ti TOP-i sada­mas ning käi­di Tal­lin­na lahel proo­vi­mas ja trim­mi­mas. Kaa­sa sõi­de­ti mõnel­gi võist­lusel, seal­juu­res edu­kalt ka vee­rand­ton­nis­te lühi­ra­ja­võist­lusel ehk Kuld­se Sang­pom­mi rega­til ja Prang­li rega­til. Kuna võist­lus­ko­ge­mu­si oli vähe, siis käi­di „Meri­hun­di“ võist­kon­nas kätt proo­vi­mas ja har­ju­ta­mas.

2011. aas­ta võist­lus­hoo­ajaks koli­ti Kale­vi Jaht­klu­bi sada­mas­se teis­te vee­rand­ton­nis­te sek­ka, saa­di ORC mõõ­du­ki­ri, mis annab „Gem­ma“ GPH-ks 730,3. Osa võe­ti ena­mus­test KJK regat­ti­dest ning Muhu Väi­nast. Mees­kon­da lisan­dusid Mari Koger ja Illi­mar Tru­verk. Roo­li­pin­ni hoi­dis hoo­a­ja esi­me­sel poo­lel Juhan Ida­nurm.

Vah­va­test juh­tu­mis­test merel paja­tab Mar­gus suve­päe­vast, kus Aeg­na all lae­va­tee ser­val sei­la­tes äkki puna­ne kiir­ka­ta­ma­raan just­kui tead­li­kult suu­na „Gem­ma“ pea­le võt­tis ja muud­kui lähe­nes. Kas oli tege­mist juhu­se või „Vana“ vin­ger­pus­si­ga, seda tea­da ei saa­gi, iga­ta­hes tun­dus täis­kii­ru­sel sõi­tev laev „Gem­mast“ napi vee­ran­di kaa­beltau kau­gu­selt möö­du­vat. Pol­nud­ki muud teha, kui jaht vööriga vas­tu lai­net kee­ra­ta. Järg­nev teki­tas amee­ri­ka mäge­del üles-alla sõit­mise tun­de küll, aga ei roh­ke­mat.

Gem­ma“ algava hoo­a­ja plaa­ni­dest rää­ki­des on mees­kond muhe­le­des napi­sõ­na­li­ne. Kui­gi võist­le­val jahil on uuen­da­mist ja paran­da­mist vaja­va­te osa­de loe­te­lu pikk, sei­sab nime­kir­ja algu­ses pea ala­ti halas­ta­ma­tult uute pur­je­de küsi­mus. Vahe­ta­mist vajab pea ter­ve pur­je­ring, esi­m­ese hoo­ga groot ning siis ribu­ra­da pidi ees­pur­jed. Sel­le kal­lal töö käib ja loo­de­ta­vas­ti näe­me „Gem­mat“ hoo­a­ja ava­võist­lusel star­di­lii­nil juba uute pur­je­de­ga. Hea­de­le kon­ku­ren­ti­de­le ORC nel­jandast gru­pist soo­vivad Gea, Mar­gus ja Mait aga mõnu­sat tuult ning lisa­vad, et kül­lap mär­gis näe­me.

Loviise

Lovii­se“ alus­tas tee­kon­da Pär­nust Tal­lin­nas­se 2009. aas­ta sep­temb­ris. Ostu­te­hing oli teoks saa­nud nädal varem ja uuteks oma­nikeks Mar­tin Rääk, Kris­to Kask ja Eiko Oja­la. Mar­tin ja Kris­to olid Pär­nus mõned aas­tad mini­ton­nik „Tea” mees­kon­nas sõit­nud. Et mees­te põhi­te­ge­vus oli Tal­lin­nas, aga mere­pi­sik kül­jes, oli müü­gis ole­va vee­rand­ton­ni­se „Lovii­se“ otsa komis­ta­mi­ne asjaolu­de õnne­lik kok­ku­sat­tu­mi­ne. Eiko käis „Lovii­se” endi­se oma­ni­ku Tee­du­ga proo­vi­sõi­dul ja otsus jaht soe­ta­da sai kin­del. Kas jaht osta üksin­da või kel­le­ga­gi koos, Eiko veel ei tead­nud. Mõni kuu hil­jem sel­gusid ka Mar­ti­ni ja Kris­to plaa­nid ning ühi­ne tehing teh­ti teoks.

Lovii­se“ (algu­selt „Lilian“) aja­lu­gu on põh­ja­li­ku­malt kir­jel­da­tud jahi kodu­le­he­kül­jel http://loviiseyacht.wordpress.com ning ühe rari­teet­se arte­fak­ti­na on Mar­ti­ni käes lae­nuks ka jahi esi­mes­te oma­ni­ke poolt detail­selt täi­de­tud logi­raa­mat. 1995. aas­tal val­mi­nud Pola­ris „Lovii­se“ oli ostu­het­kel heas kor­ras, kuid ain­sa­na tea­daole­va­test Pola­ris­test lühe­ma teki­peal­se mas­ti­ga ja nudi­tud kii­lu­ga. Et eel­ne­va­tel hoo­ae­ga­del jahil pur­je­num­briga EST-194 ORC mõõ­du­kir­ja pol­nud, siis saa­di LYS 1,02. 2011. aas­tal sai jaht uue mas­ti, leht­kii­lu ori­gi­naal­pik­kus taas­ta­ti ning teh­ti teki­peal­seid paren­dus­töid.

Kap­te­niks on Mar­tin, kel­lel mere­sõi­du­ko­ge­must teis­test gram­mi võr­ra enam ning mees­kon­da kuu­lub lisaks Kris­to­le ja Eiko­le veel ka Kevin Vil­lem. Algul kes­ken­du­ti roh­kem huvi­pur­je­ta­mise­le, kuid ka regat­ti­dest võe­ti osa. Pike­ma­teks mere­sõi­tu­deks on siia­ni Muhu Väin, Ran­na­root­si regatt ning mõnusad huvi­sõi­dud Kaber­nee­me ja teis­tes­se Ees­ti sada­ma­tes­se. Mar­tin paja­tab, kui­das ühe esi­m­ese retke ajal sai „Lovii­se­ga“ tuge­va tuu­le­ga Virt­su jahi­sa­da­mas­se sis­se sõi­de­tud. Kuna tuul oli merelt ja sis­se­sõit tea­daole­valt kit­su­ke, pidi moo­toriga täie hoo­ga mine­ma, et jaht tuu­le­ga mada­li­ku­le ei trii­viks. 180-kraa­di­ne kan­na­kas täis­hoo­ga tuli sui­sa ele­gant­selt väl­ja ja just­kui roo­li­me­helt küsi­ma­ta, võt­tis „Lovii­se“ tal­le mõel­dud koha kai ääres kahe jahi vahel sis­se. Sel­lest ajast usub Mar­tin „Lovii­se“ tar­kust ja oskust oota­ma­tu­te olu­kor­da­de­ga toi­me tul­la. Muu­hul­gas on „Lovii­se” par­dal fil­mi­tud muu­si­ka­vi­deo Mari Kal­kuni lau­lu­le „Hom­mi­ku­val­ge“.

Jahi kodu­sa­da­maks on Nob­less­ner, mida „Lovii­se“ mees­kond ka kii­dab nii tal­ve­hoius­ta­mise kui ka hool­dus­töö­de osas. Küll teeb muret aga lai­ne, mis sada­ma akva­too­riu­mis­se kor­ra­li­kult sis­se lööb ja jah­ti kin­ni­ta­misel eri­list hool­sust nõuab.

Küsin, kas tule­val hoo­ajal „Lovii­set“ ka kol­ma­päe­va­ku­te star­di­sa­gi­nas koha­ta saab. Vas­tuseks vaa­tab Kris­to mõt­li­kult just­kui sine­ta­va­te kau­gus­te poo­le ning arvab, et kül­lap vist, aga roh­kem meelt­möö­da on „Lovii­se“ mees­kon­na­le siis­ki pike­mad ava­me­re­sõi­dud. Ning et vah­va oleks koos teis­te­ga ka mõni pikem eskaad­ri­sõit ette võt­ta. Vee­rand­ton­nis­te lae­vas­ti­ku­le ja pur­je­ta­ja­te kogu­kon­na­le ter­vi­ku­na soo­vib aga „Lovii­se“ mees­kond üht­last tuult pur­je­des­se ja jahi esi­m­ese oma­ni­ku mõt­te­te­ra tsi­tee­ri­des „kas­või 1 sen­ti­mee­ter vett kii­lu alla – aga, et oleks kogu aeg!“.

Comments are closed.